Colignan (19.päev)

Colignan'is nüüd juba peaaegu kolm nädalat oldud ja hea meelega oleks veelgi kui vaid apelsine jätkuks :). Elada oleme saanud kogu selle aja farmeri suvilas. 3 aastat oli see suvila kasutuseta seisnud. Esimese asjana tuli punane tolmukord kokku rookida, pärast seda sai üsna hubaseks. Telekas on ainus asi mis vajaka jääb, musakeskus seeest on korralik, raadio mängib enamuse ajast. Mobiilid ei toimi, internet aga küll, kuigi see töötab samuti mobiilimastide toel (3G). Ju on interneti modemil võimsam saatja ja vastuvõtja kui moblal ja ilmselt mängivad oma rolli hästi ka kaks 10cm pikkust antenni mis tollest karbist välja ulatuvad. Linna (Mildura'sse) on siit ~50km, kord nädalas oleme seal käinud toitu kokku ostmas, iga kord läheb üle 1000EEK'i ära. Õnneks on siin lähemal ka üks külapood (Nangiloc'is), sealt siis oleme saanud piima ja õlut kui isu on pääle tulnud. Hindu selles poes ühelgi asjal väljas ei ole, alati hoiame hinge kinni kui müüja summat kokku lööb :D, aga odavam tuleb ikka kui Mildura'sse nende järgi minna. Peale meie korjavad siin apelsine veel: Don (tema toob ja viib trakatsiga kaste) ja korjab 5kasti päevas ning Joe. Joe korjas enne 4kasti päevas aga päras meie tulekut kaasas lahingusse ka oma naise ja nüüd tuleb 6-7kasti ära. Meie paneme ka 6-7kasti, ühel jahedamal päeval saavutasime ka 8. Don ja Joe on Austraallaste kohta hästi tagasihoidlikud, tühja möla ei aja.

Linnulennult on vahemaa vaid paarkümmend kilomeetrit, kuna silda pole lähemal kui Mildura's, siis tuleb sõita 4x rohkem.

Ring tuli lausa nii suur, et pidime Iraagist läbi sõitma, önneks ei kohanud ühtki terroristi ega külgmiini - üsna rahulik tundus olukord :D.

Maamajades tarvitatakse ära ka katusele langev vihmavesi mida kogutakse imelikesse laineplekist tehtud tünnidesse. Sellega pestakse nõusid, kõlbab ka joogiks (meid vähemasti veel maha pole tapnud). Vihmaga on asjad küll nigelad, 1,5 kuu jooksul mil siin piirkonnas olnud oleme on tulnud vaid paar tiba.

Puud kannavad selles istanduses hästi, kohati on vili viljas kinni.

Sordiaretajad on kõvasti vaeva näinud ja aretanud kleepsudega kasvavad apelsinid.

Dokumentaalfilm "Valencia apelsinide korjamine"

Dokumentaalfilm "Kui kängurutasku täis saab"

Enam ei saa ka kõige hullem tähenärija väita, et ma pole puu otsas käinud :).

Juhtusime ühele istanduses laiavale kanepile.

Pärast puu vabastamist otsustasin ühe rulli omale vaevatasuks võtta, loomulikult ikka kanepikiu pärast millest saab nööri teha jms. ;)

Räägitakse, et vikerkaare lõpus on rahapada,

senised kaevetööd seda kahjuks veel ei kinnita.

Leia üks olend.

Pärast Colignan'i on kavas võtta suun Melbourne'i, sellest siis ehk juba järgmises sissekandes.

Monak (17.päev)

Waikerie's saime 5päeva tööd teha. Viienda tööpäeva lõpupoole helistas farmeri sekretär supervisorile, et korjamine tuleb koheselt lõpetada. Hiljem täpsustati, et võime poolikud kastid ikka täita ja siis on kõik. Apelsinide turuhind olevat liialt madalale langenud, jäädakse paremaid aegu ootama. Siis redutasime 2nädalat jõe ääres, vaatasime veesuusatamist, see harrastus on eriti populaarne. Redutamise vahepeal andis autol süütepool otsad, sellele ei meeldinud, et ma küünlajuhtmeid torkisin. Sai linna matkatud (kämpimisalalt linna oli 9km) ja õnneks oli ühes poes vastav süütepool ka olemas. Jalgsimatk on ikka tore tegevus, märkab huvitavaid asju. Näiteks nägin üht kõrge kuusehekiga ümbritsetud õue mille keskelt lootis mu mõistus mingi maja leida, aga ülla-ülla, oli hoopis mingi kahekordne haagissuvila aretus, huvitavaid eluasemeid ikka näeb.
Päris õigesse kohta ma seda uut süütepooli paigaldada ei saanudki, kuna selleks tuleb vist mootor maha tõsta :D, aga traadiga ta ühe juraka külge sai keeratud ja praegu funkab ilusti.
Pärast kahte nädalat reduelu jäi silma kuulutus kus otsiti ühte paari apelsinide korjajaid. Sai siis helistatud ja kõik läks õnneks. Sõitsime samal päeval NSW osariiki Monak'isse (väike küla Mildura nimelisest linnast ~30km itta). Leidsime samas ka kena kämpimisala taaskord Murray jõe ääres, täielik preeriamaastik on siin. Tööl pole ka viga, apelsinid on korralikumad kui Waikerie's. Farmer on asjalik, majandab 7päeva nädalas, liigutab tõstukiga kaste kuhu vaja või veab neid veoautoga ühte kaugemasse istandusse ja tagasi, teeb ise ka palkade arvestusi jne. See on esimene farm kus normaalselt palka saab. Kahepeale säästame nädalas ~500dollarit.
Siiani oleme paaril korral apelsinide pohmeluse käes vaevelnud, mina vähemal, Aane suuremal määral. See ongi pesueht pohmaka tunne (peavalu ja iiveldus), tuleb siis kui ilm on pikemalt jahe olnud ning järsku tuleb palav ja tuuletu päev, apelsinid hakkavad eriti vängelt lõhnama, mis ajabki südame pahaks.
Hetkel on palju tööd saada, sest viinamarjad on valmis, me aga otsustasime ikkagi apelsinide peale jääda, et vähemalt ühel alal kogenud olla. Viinamarjade korjamine on küll kergem ja teenib ka rohkem kuid hooaeg on vaid paar kuud, pärast mida pole nende oskustega jälle 10 kuud midagi peale hakata. Apelsinide korjamist jätkub aga siin-seal aastaläbi ja umbes sarnased tööd on ka sidrunite ning mandariinide korjamine. Mandariinid saavad valmis aprillis, tahame ka nende korjamist proovida, selleks peame üle 1000km põhjapoole sõitma, Queenslandi osariiki.
Arvatavasti saame homme Monak' i istanduses apelsinid korjatud, siis komandeerib boss meid ühte kaugemasse istandusse ~80km lõunapoole. Seal saab võibolla veel 2 nädalat sama tööd teha, pärast mida on taaskord tume maa, võimalik et läheme Melbournei üheks nädalaks.
Monak'is töötamise vahepeal tegime ka ühe puhkepäeva, käisime linnas ringi, pesime auto puhtaks. Selle päeval saime ka zoonide koolitust ja maksime kooliraha. Nimelt mõtlesime kinno minna "I am legend" nimelist filmi vaatama, ostsime piletid ja see pidi kell 21:30 hakkama. Ootasime siis omast arust 21:30 saali ukse taga tänava peal, aga midgi ei juhtunud, kedagi peale meie ei tulnud. Lõpuks märkasin seinal kella kus näitas 22:00. Nu tore, nädal aega olime Waikerie's kehtiva Adelaide'i aja järgi elanud, pool tundi Mildura's kehtivast Melbourne'i ajast maas. Seanss oli alanud, saali uks lukus ja sellega see üritus meil piirduski. Sõitsime jõe äärde ja keerasime magama. Selle paarisaja kilomeetrise liikumise peale ei meenunud kohe kuidagi, et ületasime vahepeal ajavööndi. Lohutasime ennast selega, et vähemalt polnud lennukipiletid milliste puhul oleks kaotus palju tuntavam :D.

Waikerie'st Monak'isse ühe jutiga.

South-Australia osariigi ja Victoria osariigi piiri ületamine.

Vinge palmide allee poolel teel.

Lambad teel, neljas kihis.

Puu tipp, Rix ja redel.

Aane apelsinikastis. Rekordpäeval korjasime täis seitse sellist kasti, mis teeb 5,2kuupmeetrit apelsine.

Kui kõht järsku tühjaks läheb, siis paar puuvilja põske pista pole keelatud, väga hästi mekivad ka :D.

Isegi trakats on meile usaldatud, 40a vana riistapuu.

Sellele tahvlile märgime korjatud kastide arvu. Kolmapäeva õhtuti lööme arvud kokku ja neljapäeviti laekub palk pangakontole. Fou nimele korjab 7 Samoa'st pärit inimest, kui nemad päeva lõpetavad, siis on apelsinikastide virn maja kõrgune.

Aane leidis hiiglasliku ämblikuvõrgu, mis oli punutud kahe rea vahele.

Farmer paneb apelsinid valmis, et need mahlatehasesse saata.

Mingi tore taim katab maad laia vaibana ja kui sellest üle minna, siis on tallad luiseid ogasid täis. Jalgratturid peavad seda küll nagu katku kartma.

Austraalia vares. Vahel teevad lamba häält ja vahel vilistavad ilusaid melanhoolseid viise justkui keegi mängiks flööti. Kui esimesel korral seda vilistamist kuulsin, siis vaatasin otsivalt ringi, et kus see mees on, sest täpselt nagu inimene vilistaks.

Eriti röövelliku välimusega sipelgas, paari cm pikkune.

Sisalik käis piduriklotse kontrollimas :D.

Olin just teel selle laua poole kui märkasin palkide vahel mingit eemaletõukavat liikumist. Kuni autost fotokat võtsin jõudis ta juba lauale roomata.

Inimesi paistab pelgavat, tegi kähku vehkat.

Mingi hiiglaslik sisalik (üle meetri pikk) oli kämpimisalale viivat teed ületamas. Kui autost välja läksime, siis ronis meie suureks üllatuseks esimese puu otsa, krabinal nagu kass.

Aus'i rahvas autosid pesemas.

Waikerie (10.päev)

Nüüd siis taas Lõuna-Austraalia osariigis Waikerie nimelises linnas. Cobrami ja Yarrawonga juures sai puhatud küll, tuli isu taas apelsinide korjamist praktiseerida, füüsilist vormi parandada :D.

Enamvähem poolel teel (20km enne Ouyen'i) sai rekkameeste moodi ööbitud - parklas.

Sõit kulges laugelt.

Waikeries saab üle jõe säärase praamiga. Töötab vist traktori mootoriga (hääl on küll selline) ja liigu trosside abil.

Isegi suured autorongid veab üle ja täiesti tasuta.

Murray jõe sopp.

Valencia koristamine - nii need asjad käivad (selle kinda viimane päev). Puudes on üsna teravad okkad mis räsivad varustust.

Apelsinimetsad pole siin väikesed!

Siin pihustatakse maitseaineid, et apelsinid maitseksid nagu nad maitsevad ;).

Pisi-pisi poolküps apelsin.

Meie mootorkodu seestvaade.

Waikerie raamatukogu pakub tasuta internetti üle WIFI ja seda me siis seal usinalt ka kasutame. Aane downloadib mangasid (jaapani koomikseid) ja mina loen Äripäevast uudiseid.

Mingi julge lind.

Yarrawonga (üsna mitmes päev)

Kirsside noppimist Cobramis jätkus kõigest 28.detsembrini, siis proovisime samas farmis ka paar päeva nektariine korjata, see aga ei sobinud. Puud olid olemasolevate redelite jaoks liialt kõrgeks kasvanud. Pärast seda olemegi ainult jõe ääres kämpinud, ujunud ja päevitand. Tööd peaks tulema jaanuari keskel, siis läheb suur viinamarjade möll lahti, seal on puud madalad (Aanel normaalsem korjata). Algul siis kämpisime Cobramis, hiljem tulime Yarrawongasse vaatama, et mis siin huvitavat on ja jäime siia jõe äärde.

Kuna on puhkuste hooaeg, siis rahvast jagub nii maal kui jõel.

Puude alla parkimise ja telkimise juures tuleb puude seisukord kriitilise pilguga üle vaadata, muidu võib juhtuda nii. Ise olen ka paaril korral näinud kuidas oksad on alla sadanud ja vahel kuulnud tõeliste jurakate maandumisel tekkinud mütakaid. Kämpimisaladele viivate teede ääres on enamasti ka rida hoiatusmärke võimalike ohtude kohta.

Yarrawonga veehoidla.

Veehoidla tamm, parmal on ka hüdroelektrijaam (pildil ei paista). Tamm toimib ühtlasi ka sillana - üks sõidusuund (fooride reguleerimisel).

Murray jões on hulganisti kilpkonni. Nägime kuidas ühel kalastajal jäi kilpkonn põhjaõnge otsa (söödaks juust). Konksu kurgust kätte ei saanudki kuna kilpkonn hoidis oma noka taolist suud väga kõvasti kinni. Sinna ta siis jäigi, ujus konks kurgus minema.

Aedviljapõllul käis kibe kastmine.

Leidsime ühe koaala oma lemmiktegevuse (magamise) juures. Koaalad magavad 18-20h ööpäevas, toituvad ainult eukalüptide lehtedest ja põhiliselt öösiti. Näksisin huvi pärast ühte eukalüpti lehte - kujutan ette, et kingaviks on umbes sama maitsega, vänge kraam igatahes :D.

Siin ta avastas, et mingi rahvas on kahtlaselt lähedale hiilinud,

siis tuterdas veidi kõrgemale selle eukalüptipuu otsa

ja põõnas rahus edasi.