Monak (17.päev)

Waikerie's saime 5päeva tööd teha. Viienda tööpäeva lõpupoole helistas farmeri sekretär supervisorile, et korjamine tuleb koheselt lõpetada. Hiljem täpsustati, et võime poolikud kastid ikka täita ja siis on kõik. Apelsinide turuhind olevat liialt madalale langenud, jäädakse paremaid aegu ootama. Siis redutasime 2nädalat jõe ääres, vaatasime veesuusatamist, see harrastus on eriti populaarne. Redutamise vahepeal andis autol süütepool otsad, sellele ei meeldinud, et ma küünlajuhtmeid torkisin. Sai linna matkatud (kämpimisalalt linna oli 9km) ja õnneks oli ühes poes vastav süütepool ka olemas. Jalgsimatk on ikka tore tegevus, märkab huvitavaid asju. Näiteks nägin üht kõrge kuusehekiga ümbritsetud õue mille keskelt lootis mu mõistus mingi maja leida, aga ülla-ülla, oli hoopis mingi kahekordne haagissuvila aretus, huvitavaid eluasemeid ikka näeb.
Päris õigesse kohta ma seda uut süütepooli paigaldada ei saanudki, kuna selleks tuleb vist mootor maha tõsta :D, aga traadiga ta ühe juraka külge sai keeratud ja praegu funkab ilusti.
Pärast kahte nädalat reduelu jäi silma kuulutus kus otsiti ühte paari apelsinide korjajaid. Sai siis helistatud ja kõik läks õnneks. Sõitsime samal päeval NSW osariiki Monak'isse (väike küla Mildura nimelisest linnast ~30km itta). Leidsime samas ka kena kämpimisala taaskord Murray jõe ääres, täielik preeriamaastik on siin. Tööl pole ka viga, apelsinid on korralikumad kui Waikerie's. Farmer on asjalik, majandab 7päeva nädalas, liigutab tõstukiga kaste kuhu vaja või veab neid veoautoga ühte kaugemasse istandusse ja tagasi, teeb ise ka palkade arvestusi jne. See on esimene farm kus normaalselt palka saab. Kahepeale säästame nädalas ~500dollarit.
Siiani oleme paaril korral apelsinide pohmeluse käes vaevelnud, mina vähemal, Aane suuremal määral. See ongi pesueht pohmaka tunne (peavalu ja iiveldus), tuleb siis kui ilm on pikemalt jahe olnud ning järsku tuleb palav ja tuuletu päev, apelsinid hakkavad eriti vängelt lõhnama, mis ajabki südame pahaks.
Hetkel on palju tööd saada, sest viinamarjad on valmis, me aga otsustasime ikkagi apelsinide peale jääda, et vähemalt ühel alal kogenud olla. Viinamarjade korjamine on küll kergem ja teenib ka rohkem kuid hooaeg on vaid paar kuud, pärast mida pole nende oskustega jälle 10 kuud midagi peale hakata. Apelsinide korjamist jätkub aga siin-seal aastaläbi ja umbes sarnased tööd on ka sidrunite ning mandariinide korjamine. Mandariinid saavad valmis aprillis, tahame ka nende korjamist proovida, selleks peame üle 1000km põhjapoole sõitma, Queenslandi osariiki.
Arvatavasti saame homme Monak' i istanduses apelsinid korjatud, siis komandeerib boss meid ühte kaugemasse istandusse ~80km lõunapoole. Seal saab võibolla veel 2 nädalat sama tööd teha, pärast mida on taaskord tume maa, võimalik et läheme Melbournei üheks nädalaks.
Monak'is töötamise vahepeal tegime ka ühe puhkepäeva, käisime linnas ringi, pesime auto puhtaks. Selle päeval saime ka zoonide koolitust ja maksime kooliraha. Nimelt mõtlesime kinno minna "I am legend" nimelist filmi vaatama, ostsime piletid ja see pidi kell 21:30 hakkama. Ootasime siis omast arust 21:30 saali ukse taga tänava peal, aga midgi ei juhtunud, kedagi peale meie ei tulnud. Lõpuks märkasin seinal kella kus näitas 22:00. Nu tore, nädal aega olime Waikerie's kehtiva Adelaide'i aja järgi elanud, pool tundi Mildura's kehtivast Melbourne'i ajast maas. Seanss oli alanud, saali uks lukus ja sellega see üritus meil piirduski. Sõitsime jõe äärde ja keerasime magama. Selle paarisaja kilomeetrise liikumise peale ei meenunud kohe kuidagi, et ületasime vahepeal ajavööndi. Lohutasime ennast selega, et vähemalt polnud lennukipiletid milliste puhul oleks kaotus palju tuntavam :D.

Waikerie'st Monak'isse ühe jutiga.

South-Australia osariigi ja Victoria osariigi piiri ületamine.

Vinge palmide allee poolel teel.

Lambad teel, neljas kihis.

Puu tipp, Rix ja redel.

Aane apelsinikastis. Rekordpäeval korjasime täis seitse sellist kasti, mis teeb 5,2kuupmeetrit apelsine.

Kui kõht järsku tühjaks läheb, siis paar puuvilja põske pista pole keelatud, väga hästi mekivad ka :D.

Isegi trakats on meile usaldatud, 40a vana riistapuu.

Sellele tahvlile märgime korjatud kastide arvu. Kolmapäeva õhtuti lööme arvud kokku ja neljapäeviti laekub palk pangakontole. Fou nimele korjab 7 Samoa'st pärit inimest, kui nemad päeva lõpetavad, siis on apelsinikastide virn maja kõrgune.

Aane leidis hiiglasliku ämblikuvõrgu, mis oli punutud kahe rea vahele.

Farmer paneb apelsinid valmis, et need mahlatehasesse saata.

Mingi tore taim katab maad laia vaibana ja kui sellest üle minna, siis on tallad luiseid ogasid täis. Jalgratturid peavad seda küll nagu katku kartma.

Austraalia vares. Vahel teevad lamba häält ja vahel vilistavad ilusaid melanhoolseid viise justkui keegi mängiks flööti. Kui esimesel korral seda vilistamist kuulsin, siis vaatasin otsivalt ringi, et kus see mees on, sest täpselt nagu inimene vilistaks.

Eriti röövelliku välimusega sipelgas, paari cm pikkune.

Sisalik käis piduriklotse kontrollimas :D.

Olin just teel selle laua poole kui märkasin palkide vahel mingit eemaletõukavat liikumist. Kuni autost fotokat võtsin jõudis ta juba lauale roomata.

Inimesi paistab pelgavat, tegi kähku vehkat.

Mingi hiiglaslik sisalik (üle meetri pikk) oli kämpimisalale viivat teed ületamas. Kui autost välja läksime, siis ronis meie suureks üllatuseks esimese puu otsa, krabinal nagu kass.

Aus'i rahvas autosid pesemas.