Melbourne ja ümbruskond (10.päev)

Colignan'i apelsinid said selleks korraks korjatud ja 13. märts võtsime suuna Melbourne' ile. Melton'i nimelise äärelinna lähedal sai kabiin renditud, muidu korralik elamine aga konditsioneeri arvelt oli kokku hoitud. Ilmad olid just mõnusad 39 kraadised, päeval oli siis kabiin nagu saun, isegi põrand õhkas kuuma. Õnneks oli Melbourne'is piisavalt tegevust, et majutusse maandusime alati alles õhtul. Ühendus linnaga oli hea (va pühapäeval), bussiga sai getosse ja sealt el.rongiga kesklinna. Paaril päeval oli kesklinn niivõrd rahvast täis, et oli kohe tegemist seal käimisega, alati siiberdas keegi ees ja taga :). F-1 võidusõidule jõudsime pool tundi enne lõppu, sest ühistranspordiga tekkisid probleemid. Nimelt buss pühapäeviti ei liigu ja diiselrongide plaanid mis rongipeatustes väljas olid ei pidanud paika. Lõpuks sõitsime oma fordiga getosse ja sealt edasi el.rongiga linna. Jah, tasus see pull ikka oma silmaga ära vaadata, kiirus võtab kõhedaks ja sound käib ka läbi kere korralikult. Aru küll ei saanud, et kes juhib ja kes teine, selleks oleks pidanud kõrvaklappidega raadio kaasas olema nagu paljudel oli.

Melbourne'i viiv kiirtee M79.

Meie kabiin bussipeatusest vaadatuna.

Melbourne.

Kesklinna lähedal on sild mille üks äär on tarastatud selliste akendega. Rõõm oli suur kui ka Eesti akna leidsime.

Ühistransport igale maitsele.

Kutt kes aerosoolvärvide ja igasugu imevõtetega kauneid ulmepilte loob.

Melbourne akvaarium.

Suurim hai seal 3m.

Vaade Eureka nimelise pilvelõhkuja 88 korruselt (300m).

Teiste tornmajade peegelaknad paistsid ülalt vaadates väga imelikud välja.

3D kino oli tõsiselt vinge, vaatasime dinosauruste lugu ja tegelased jooksid muutkui ekraanist sisse ja välja :D. Need siin all on teadlased kes dinosaurusi uurivad. Selline nägi siis 3D film ilma prillideta välja.

Sinivaala skelett ja Aane Melbourne'i muuseumis.

Maailmakuulus Suur Ookeani Tee. Pööraseid kurve tuli ette, pea hakkas ringi käima.

Paljudes kohtades on teetaskud, et ükski kaunis vaade nägemata ei jääks.

Ka mõned matkarajad saavad tolle ookeani tee äärest alguse, nii ka see. Rada viis koopa juurde. Muidu seal oleks pidanud ka paar koske olema, aga kuiv suvi on teinud oma töö.

Ühest lohukesest seal kivisel maapinnal leidsin prillid, täitsa korras.

Mets aurab pärast sadu justkui suitseks peale põlengut.

Suure ookeani tee finaaliks on 12 apostlit ja teised säärased massiivsed moodustised.

Ookean oli mingi londiga vetika kaldale heitnud.

Üldiselt on selle ookeani teega ikka tegemist kaheks päevaks. Hommikul panid lained ikka sama hooga edasi.

Siis uuesti Melbourne, kust sõitsime ühe M taseme kiirtee kaudu läbi ning oli vinge sild üle jõe ja tunnel ka linna alt paar km.

Kusjuures Austraalias elavad pingviinid-kõige väiksemad pingviinid maailmas. Käisime vaatamas Phillip'i saarel kuidas nad päevaselt toiduotsingult pesapaika saabuvad. Randa on ehitatud suur vaatelava ja tänavavalgustus. Pingviinid hakkavad tulema grupiti ja alles pärast päikese loojumist. Mõni grupp kogus ikka julgust 10min (kogunesid rannale ja jooksid jälle vette tagasi) enne kui rivis pesapaiga poole tuterdasid. Pildistada ega filmida seal ei tohtinud, allolev foto on topistest.

Morwell'i nimelise linna lähedal asub üks maailma suuremaid kivisöe leiukohti ja 90% Victoria osariigi elektrist toodetakse Morwell'i lähedal kivisöest kuues elektrijaamas.

Hetkel liigume mööda Great Alpine Road'i Queenslandi osariigi suunas, eks sellest juba järgmises postituses.