Waikerie (10.päev)

Nüüd siis taas Lõuna-Austraalia osariigis Waikerie nimelises linnas. Cobrami ja Yarrawonga juures sai puhatud küll, tuli isu taas apelsinide korjamist praktiseerida, füüsilist vormi parandada :D.

Enamvähem poolel teel (20km enne Ouyen'i) sai rekkameeste moodi ööbitud - parklas.

Sõit kulges laugelt.

Waikeries saab üle jõe säärase praamiga. Töötab vist traktori mootoriga (hääl on küll selline) ja liigu trosside abil.

Isegi suured autorongid veab üle ja täiesti tasuta.

Murray jõe sopp.

Valencia koristamine - nii need asjad käivad (selle kinda viimane päev). Puudes on üsna teravad okkad mis räsivad varustust.

Apelsinimetsad pole siin väikesed!

Siin pihustatakse maitseaineid, et apelsinid maitseksid nagu nad maitsevad ;).

Pisi-pisi poolküps apelsin.

Meie mootorkodu seestvaade.

Waikerie raamatukogu pakub tasuta internetti üle WIFI ja seda me siis seal usinalt ka kasutame. Aane downloadib mangasid (jaapani koomikseid) ja mina loen Äripäevast uudiseid.

Mingi julge lind.

Yarrawonga (üsna mitmes päev)

Kirsside noppimist Cobramis jätkus kõigest 28.detsembrini, siis proovisime samas farmis ka paar päeva nektariine korjata, see aga ei sobinud. Puud olid olemasolevate redelite jaoks liialt kõrgeks kasvanud. Pärast seda olemegi ainult jõe ääres kämpinud, ujunud ja päevitand. Tööd peaks tulema jaanuari keskel, siis läheb suur viinamarjade möll lahti, seal on puud madalad (Aanel normaalsem korjata). Algul siis kämpisime Cobramis, hiljem tulime Yarrawongasse vaatama, et mis siin huvitavat on ja jäime siia jõe äärde.

Kuna on puhkuste hooaeg, siis rahvast jagub nii maal kui jõel.

Puude alla parkimise ja telkimise juures tuleb puude seisukord kriitilise pilguga üle vaadata, muidu võib juhtuda nii. Ise olen ka paaril korral näinud kuidas oksad on alla sadanud ja vahel kuulnud tõeliste jurakate maandumisel tekkinud mütakaid. Kämpimisaladele viivate teede ääres on enamasti ka rida hoiatusmärke võimalike ohtude kohta.

Yarrawonga veehoidla.

Veehoidla tamm, parmal on ka hüdroelektrijaam (pildil ei paista). Tamm toimib ühtlasi ka sillana - üks sõidusuund (fooride reguleerimisel).

Murray jões on hulganisti kilpkonni. Nägime kuidas ühel kalastajal jäi kilpkonn põhjaõnge otsa (söödaks juust). Konksu kurgust kätte ei saanudki kuna kilpkonn hoidis oma noka taolist suud väga kõvasti kinni. Sinna ta siis jäigi, ujus konks kurgus minema.

Aedviljapõllul käis kibe kastmine.

Leidsime ühe koaala oma lemmiktegevuse (magamise) juures. Koaalad magavad 18-20h ööpäevas, toituvad ainult eukalüptide lehtedest ja põhiliselt öösiti. Näksisin huvi pärast ühte eukalüpti lehte - kujutan ette, et kingaviks on umbes sama maitsega, vänge kraam igatahes :D.

Siin ta avastas, et mingi rahvas on kahtlaselt lähedale hiilinud,

siis tuterdas veidi kõrgemale selle eukalüptipuu otsa

ja põõnas rahus edasi.

Cobram (9.päev)

Kyabram' is selgus, et aprikoosid ei saa ikka 14.dets valmis vaid võibolla alles 24.dets, seepeale otsustasime otsida mingi varasema algusajaga tegevuse. 17.dets saimegi ühele sellisele käpa peale. Kyabram' ist 100km kaugusel asuvasse Cobram nimelisse linna otsiti kirsside korjajaid.
Cobram asub Murray jõe ääres Victoria osariigis.

Papagoid. Neid on palju, ühed punase sulestikuga on eriti lärmakad. Kyabam' i karavanpargis näiteks pidi tv häält kohati kõvemaks keerama, et üle nende kisa midagi kuulda oleks : ).

Jõulud.

Kanalite-majandus on vägev, võimsate pumpadega pumbatakse vesi kanalitesse, nendest edasi paljudesse istandustesse. Kohati on veepind kõrgemal kui ümbritsev maapind (vesi voolab vallide vahel).

Aane ja puud Cobram' is Murray ääres.

5. esimest ööd kämpisime autos sellises metsas jõe ääres. Siis läksid ilmad vihmaseks ja õnneks õnnestus hankida karavanpargis kabiin üheks nädalaks. Karavanpargi organisaator on energiline ja jutukas poolakas. Ta arvas kohe ära, et vihm on meid jõeäärselt kämpimisalalt tulema pühkinud. Ju siis on tavaline, et vihmastel aegadel rahvas sealt karavanparkidesse pageb : ).

Viienda päeva hommikul avastasime, et me pole selles metsas mitte üksi. Umbes 15 kängurut olid einestamisega ametis.

Peale paari vihmast päeva sai taas tööle asuda. Töö algab kell 6:00 ja lõppeb 14:30. Päike tõuseb ka kesksuvel alles 6:00 paiku ja loojub juba 21:00 ajal (üsna järsult läheb pimedaks).

Praeguseks oleme kirsside korjamisega tegelenud 4 päeva. Esimesel päeval jõudsime kahepeale korjata 9 sellist kasti ja viimasel päeval 16. Ühe kasti eest saab 10$.

Kui tahad näha mingit tegevust, siis vaata alla. Sipelgaid on kõikjal, palju erinevaid liike. Need siin all on väiksed mustad sipelgad nagu eestiski ja hirmus tormakad. Pikkust vaevalt 5mm aga liiguvad 10cm/sek (20 oma keha pikkust sekundis). Kui inimesed suudaksid liikuda 20 oma keha pikkust sekundis, siis teeks see kiiruseks 120 km/h, autosid poleks vajagi : D.

Paaril korral oleme ka sääraseid 2cm pikkusi sipelgaid kohanud.

Umbes kümneks päevaks peaks jaguma veel kirsside korjamist ja siis juba uuel aastal uue... .

Kyabram

9.dets jõudsime Mooroopna'sse (Shepparton'i eeslinna) kust saime ühe Kyabram'is asuva puuviljaistanduse kontakti. 10.dets käisime istanduses, kus selgus et aprikooside korjamine peaks algama 13. või 14.dets. Rentisime Kyabram'i karavanpargis ühe karavani milles nüüd töö algust ootame.

Sõit kulges ladusalt.

Murray River (Austraalia pikim jõgi). Suurem osa Lõuna- ja Victoria-osariigi põllumajandusest on selle jõe lähistele koondunud.

Huvitav on see, et enamus puid on siin koorest paljas või siis vaid pooleldi paberi paksuse ja narmendava koorega kaetud.

Mildura ja Mooroopna vahelisele teele jäid harjumatult tiheda võraga puud.

Teele jäi ka märkimisväärne ja parajasti õitsev kaktus :D.

Ühed tüütuimad olevused siin keda kõik austraallased parima meelega laiaks litsutuna näeksid on kärbsed. Palavatel päevad on nad nagu hagijad kallal, ronivad silma, kõrva, suhu ja on meistrid ninakarvadega kandle mängimises. Euroopa suguvennad on nende kõrval puhas õhk. Õnneks on leiutatud sääsevõrkudega kaabulätud.

Linnad on enamasti kärbestest tühjad, siis hea pikniku pidada.

Karavan mille nädalaks ajaks rentisime on ehitatud 1970 ja üsna urgas. Terve päeva tegin siin suurpuhastust, et enamvähem elamiskõlblikuks muuta. Antud karavaniga on kehva see, et peame ühiskäimlat ja dušši kasutama (küll õnneks päris puhtad ja korralikud), need aga asuvad 50m eemal. Esimesel võimalusel tahame ümber kolida kui parema leiame. Sellega võib aga probleeme tulla, kuna hooaeg algamas siis kohe-kohe läheb majutuste järele rabamiseks. Paljud farmerid on juba karavanparkide omanikega lepingud sõlminud, hulganisti kabiine ja karavane kinni pannud. Üldiselt käib siin täielik külaelu, karavane on päris palju ning tihedalt, rahvas sagib ümberringi. Põhiliselt aasia ja indoneesia inimesed, sakslasi veel näha pole, aga neidki pidavat palju saama.

Telkupulti pole, aga õnneks ulatub varbaga kanaleid vahetama :D.