Päris õigesse kohta ma seda uut süütepooli paigaldada ei saanudki, kuna selleks tuleb vist mootor maha tõsta :D, aga traadiga ta ühe juraka külge sai keeratud ja praegu funkab ilusti.
Pärast kahte nädalat reduelu jäi silma kuulutus kus otsiti ühte paari apelsinide korjajaid. Sai siis helistatud ja kõik läks õnneks. Sõitsime samal päeval NSW osariiki Monak'isse (väike küla Mildura nimelisest linnast ~30km itta). Leidsime samas ka kena kämpimisala taaskord Murray jõe ääres, täielik preeriamaastik on siin. Tööl pole ka viga, apelsinid on korralikumad kui Waikerie's. Farmer on asjalik, majandab 7päeva nädalas, liigutab tõstukiga kaste kuhu vaja või veab neid veoautoga ühte kaugemasse istandusse ja tagasi, teeb ise ka palkade arvestusi jne. See on esimene farm kus normaalselt palka saab. Kahepeale säästame nädalas ~500dollarit.
Siiani oleme paaril korral apelsinide pohmeluse käes vaevelnud, mina vähemal, Aane suuremal määral. See ongi pesueht pohmaka tunne (peavalu ja iiveldus), tuleb siis kui ilm on pikemalt jahe olnud ning järsku tuleb palav ja tuuletu päev, apelsinid hakkavad eriti vängelt lõhnama, mis ajabki südame pahaks.
Hetkel on palju tööd saada, sest viinamarjad on valmis, me aga otsustasime ikkagi apelsinide peale jääda, et vähemalt ühel alal kogenud olla. Viinamarjade korjamine on küll kergem ja teenib ka rohkem kuid hooaeg on vaid paar kuud, pärast mida pole nende oskustega jälle 10 kuud midagi peale hakata. Apelsinide korjamist jätkub aga siin-seal aastaläbi ja umbes sarnased tööd on ka sidrunite ning mandariinide korjamine. Mandariinid saavad valmis aprillis, tahame ka nende korjamist proovida, selleks peame üle 1000km põhjapoole sõitma, Queenslandi osariiki.
Arvatavasti saame homme Monak' i istanduses apelsinid korjatud, siis komandeerib boss meid ühte kaugemasse istandusse ~80km lõunapoole. Seal saab võibolla veel 2 nädalat sama tööd teha, pärast mida on taaskord tume maa, võimalik et läheme Melbournei üheks nädalaks.
Monak'is töötamise vahepeal tegime ka ühe puhkepäeva, käisime linnas ringi, pesime auto puhtaks. Selle päeval saime ka zoonide koolitust ja maksime kooliraha. Nimelt mõtlesime kinno minna "I am legend" nimelist filmi vaatama, ostsime piletid ja see pidi kell 21:30 hakkama. Ootasime siis omast arust 21:30 saali ukse taga tänava peal, aga midgi ei juhtunud, kedagi peale meie ei tulnud. Lõpuks märkasin seinal kella kus näitas 22:00. Nu tore, nädal aega olime Waikerie's kehtiva Adelaide'i aja järgi elanud, pool tundi Mildura's kehtivast Melbourne'i ajast maas. Seanss oli alanud, saali uks lukus ja sellega see üritus meil piirduski. Sõitsime jõe äärde ja keerasime magama. Selle paarisaja kilomeetrise liikumise peale ei meenunud kohe kuidagi, et ületasime vahepeal ajavööndi. Lohutasime ennast selega, et vähemalt polnud lennukipiletid milliste puhul oleks kaotus palju tuntavam :D. Waikerie'st Monak'isse ühe jutiga.
Mingi tore taim katab maad laia vaibana ja kui sellest üle minna, siis on tallad luiseid ogasid täis. Jalgratturid peavad seda küll nagu katku kartma.