Yarrawonga (üsna mitmes päev)

Kirsside noppimist Cobramis jätkus kõigest 28.detsembrini, siis proovisime samas farmis ka paar päeva nektariine korjata, see aga ei sobinud. Puud olid olemasolevate redelite jaoks liialt kõrgeks kasvanud. Pärast seda olemegi ainult jõe ääres kämpinud, ujunud ja päevitand. Tööd peaks tulema jaanuari keskel, siis läheb suur viinamarjade möll lahti, seal on puud madalad (Aanel normaalsem korjata). Algul siis kämpisime Cobramis, hiljem tulime Yarrawongasse vaatama, et mis siin huvitavat on ja jäime siia jõe äärde.

Kuna on puhkuste hooaeg, siis rahvast jagub nii maal kui jõel.

Puude alla parkimise ja telkimise juures tuleb puude seisukord kriitilise pilguga üle vaadata, muidu võib juhtuda nii. Ise olen ka paaril korral näinud kuidas oksad on alla sadanud ja vahel kuulnud tõeliste jurakate maandumisel tekkinud mütakaid. Kämpimisaladele viivate teede ääres on enamasti ka rida hoiatusmärke võimalike ohtude kohta.

Yarrawonga veehoidla.

Veehoidla tamm, parmal on ka hüdroelektrijaam (pildil ei paista). Tamm toimib ühtlasi ka sillana - üks sõidusuund (fooride reguleerimisel).

Murray jões on hulganisti kilpkonni. Nägime kuidas ühel kalastajal jäi kilpkonn põhjaõnge otsa (söödaks juust). Konksu kurgust kätte ei saanudki kuna kilpkonn hoidis oma noka taolist suud väga kõvasti kinni. Sinna ta siis jäigi, ujus konks kurgus minema.

Aedviljapõllul käis kibe kastmine.

Leidsime ühe koaala oma lemmiktegevuse (magamise) juures. Koaalad magavad 18-20h ööpäevas, toituvad ainult eukalüptide lehtedest ja põhiliselt öösiti. Näksisin huvi pärast ühte eukalüpti lehte - kujutan ette, et kingaviks on umbes sama maitsega, vänge kraam igatahes :D.

Siin ta avastas, et mingi rahvas on kahtlaselt lähedale hiilinud,

siis tuterdas veidi kõrgemale selle eukalüptipuu otsa

ja põõnas rahus edasi.